Eestikeelne Piibel 1997
Johannese 17 Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.
Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.
Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud.
Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.”
Johannese 18 Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.
Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega.
Võtnud kaasa terve väeosa + Väeosa (kreeka speira, ladina cohors) koosnes 600 mehest; 10 kohorti moodustasid leegioni. Vt ka Mt 26:53 seletust. ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega.
Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: „Keda te otsite?”
Nad vastasid talle: „Jeesust Naatsaretlast.” Ta ütles neile: „Mina olengi see.” Ka tema äraandja Juudas seisis koos nendega.
Kui ta nüüd neile ütles: „Mina olengi see”, taganesid nad ja kukkusid maha.
Siis küsis Jeesus neilt veel kord: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast.”
Jeesus vastas: „Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna”,
et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: „Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.”
Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
Jeesus ütles siis Peetrusele: „Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?”
Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni
ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.
Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest.
Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue.
Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse.
Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: „Eks sinagi ole üks selle inimese jüngreid?” Tema ütles: „Ei ole.”
Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.
Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta.
Jeesus vastas talle: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi.